SÜDA

Südame fenomen

Sissejuhatus

Inimese süda on midagi enamat kui bioloogiline pump. Ta on teadvuse resonantskeskus, mis vahendab nii füüsilist verd kui ka peenemat – armastuse ja kooskõlastuse voolu. Juba keel kinnitab seda: eesti süda, soome sydän, inglise heart, ladina cor, sanskriti hṛdaya. Kõigis neis on peidus tähendus „keskmest“, „sisemisest keskpunktist“.
Seega on süda alati mõistetud kui elu ja teadvuse kese, mitte pelgalt lihas mis pumpab verd.

Absoluutne armastus kui ükskõiksus/hoolivus

Esmapilgul tundub paradoksaalne, et absoluutne armastus võib olla ükskõiksus. Kuid see ei tähenda külmust ega hoolimatust, vaid täielikku vabaduse andmist kõigele, mis elab.

• Kui sa ei seo ennast teise inimese külge vägisi, annad talle võimaluse kasvada omaenda seaduste järgi.

• Selline „ükskõiksus“ on tegelikult kõrgeim hoolivus, sest see austab elu iseolemise õigust.

Ka sõna armastus ise vihjab sellele. Eesti arm- on seotud helluse ja jumaliku „armuga“, sanskriti prema tähendab „puhast armastust“ ja tuleneb juurest pra-ī – „edasi voolama“. Aga vihjab ka eesti keeles armi inimese kehal? See näitab ka armastuse õpetavale rollile (peale haavamist jääb arm). Armastus on alati vool, mitte haare.

Armastus = vabadus = voolamine.

Oskus eristada inimesi

Südame fenomeni keskmes on eristamisvõime.

• Kes palub, sellele saad sa kanaliks.

• Kes ei palu, jääb omaenda protsessi sisse – ja see ongi tema õigus.

• Seega mõistja süda ei koorma end liigse murega, vaid laseb jumala energial toimida seal, kus see on loomulikult vastu võetud.

Etümoloogiliselt on huvitav, et ladina cor („süda“) on andnud sõnu nagu courage („julgus“) ja concordia („kooskõla, ühtsüdamelisus“).
See näitab, et süda ei ole ainult tundmise, vaid ka julguse ja tarkuse allikas – oskus öelda „jah“ ühele ja „ei“ teisele.

Vabastamine kui tervendamine

Kui süda ei klammerdu, saab hakata voolama jumalik energia:

• See energia ei ole isiklik, vaid universaalne korrektsiooniväli, mis leiab ise tee tasakaaluni.

• Inimese roll on olla kanal, mitte koormaja nii endale, kui ka teistele.

• Südamevaba eristamine annab teistele vabaduse kogeda oma õppetunde, kuid samal ajal loob taustkooskõlastatuse, mis tõmbab keskkonda harmoonia poole.
  

Nii nagu sanskriti hṛdaya koosneb osadest hṛt („kandma“) ja aya („liikumine, jõud“), on ka süda kandja ja edasiandja – mitte koguja, vaid voolava energia läbiviija.

Südame koormus ja vabanemine

Südame füüsiline haigus tekib sageli sellest, et inimene:

• püüab kontrollida teisi,

• hoiab kinni sellest, mis teda ei puuduta,

• kannab endas liigset muret ja valu.

Kui ta aga mõistab, et tema ülesanne on ainult eristada ja vabastada, muutub süda tugevaks.

• Süda ei kanna enam liigset energiakulu.

• Tema mõju ühiskonnale ja loodusele suureneb – mitte läbi pingutuse, vaid läbi kooskõlastatuse voolu.

Südame fenomen kui loodusseadus

Selle mõistmine viib meid hämmastava järelduseni:

• Süda ei ole ainult organ, vaid universaalne resonantsmehhanism, mis järgib loodusseadust:

  • mida rohkem sa lased vabaks, seda tugevam on sinu mõju.

• Absoluutne armastus ei kurna südant, vaid avab ta lõputule väele.

See on tõeliselt fenomenaalne seadus: südame mõju kasvab pöördvõrdeliselt tema koormusega.

Kokkuvõte

Südame fenomen on armastuse seadus.

• Absoluutne armastus = täielik vabadus kõige suhtes ja hoolivus neile, kes seda paluvad.

• Eristamisoskus vabastab südame liigse mure kandmisest.

• Vabastatud süda muutub jumaliku energia kanaliks, mis ise tasakaalustab ja õpetab ilma inimese sekkumiseta.

Juba keeltest endist peegeldub see tõde: süda kui „keskmest tulenev jõud“ ning armastus kui „voolamine ja arm“. See on loodusseadus, mis ei vaja tõestust, vaid kogemist.

Peamine mõte:

Mida vähem süda seob end vale murega, seda rohkem ta kiirgab harmooniat kogu maailmale.