TÕDE

1. Etümoloogia

Sõna tõde on väga vana läänemeresoome päritolu sõna.
Ta on seotud sõnadega, mis viitavad õigsusele, kindlusele või tegelikkusele vastavusele.
Sõna tähendus on seotud ideega, et midagi on kooskõlas sellega, mis tegelikult on.

Oluline nüanss:
Tõde ei tähenda lihtsalt väidet või arvamust.
Tõde viitab väitele või arusaamisele, mis vastab tegelikkusele või faktidele.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab tõde:
õiget väidet,
tegelikkusele vastavat kirjeldust,
ausat ja moonutamata infot.

Sõna kasutatakse nii:
teaduses,
filosoofias,
kui ka igapäevases suhtluses.

Oluline semantiline eristus:
Tõde ≠ arvamus.
Tõde ≠ uskumus.

Tõde on väide või arusaamine, mis vastab tegelikkusele.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab tõde:
selgust,
ausust,
tegelikkuse mõistmist.

Paljudes kultuurides kujutatakse tõde sümbolite kaudu nagu:
valgus,
avatud silm,
või läbipaistvus.

Need sümbolid viitavad ideele, et tõde on seotud asjade nägemisega sellisena, nagu nad on.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil on tõde seotud tegelike sündmuste ja faktidega.

Need on asjad, mis toimuvad või eksisteerivad sõltumata sellest, mida inimesed neist arvavad.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib tõe kirjeldus või tõlgendus.
Inimesed loovad keele ja mõtete kaudu väiteid, mis püüavad kirjeldada tegelikkust.
Tõde tekib siis, kui see kirjeldus vastab sellele, mis tegelikult toimub.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole tõde kui väidet.

Seal on ainult:
süsteemide toimimine,
seaduspärasused,
ja protsessid, mis kujundavad tegelikkust.

Tõde võib mõista kui inimese katset kirjeldada neid seaduspärasusi õigesti.

——————————————————————————–

5. Tõe mehhanism

Tõde kujuneb tavaliselt läbi protsessi, kus:
inimene kogeb või vaatleb nähtust,
ta loob selle kohta kirjelduse,
kirjeldust võrreldakse tegelikkusega.

Kui kirjeldus ja tegelikkus kattuvad, peetakse seda tõeseks väiteks.

See protsess on oluline nii teaduses kui ka igapäevaelus.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Kaks inimest arutavad omavahel üht juhtumit, mis toimus nende töökohas. Üks neist on kindel, et
kolleeg ütles midagi solvavat. Teine arvab, et see oli lihtsalt arusaamatus.

Mõlemad mäletavad vestlust veidi erinevalt. Üks meenutab sõnu, teine toonitab hääletooni ja olukorda. Mõne aja pärast otsustavad nad rääkida ka kolmanda inimesega, kes vestluse juures viibis.

Kolmas inimene kirjeldab olukorda rahulikult ja selgub, et mõned sõnad olid tõesti öeldud, kuid nende tähendus oli teistsugune, kui üks osapool algul arvas.

Sellistes olukordades selgub sageli, et tõde ei ole alati kohe nähtav. Inimeste mälestused ja tõlgendused võivad olla erinevad. Alles siis, kui sündmust vaadatakse rahulikult ja mitmest vaatenurgast, hakkab selguma, mis tegelikult juhtus.

Just selliste protsesside kaudu püüavad inimesed jõuda tõele lähemale.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Filosoofilises mõttes:
Tõde on küsimus sellest, kuidas teadmised vastavad tegelikkusele.

Teaduses:
Tõde otsitakse vaatlemise, katsete ja kontrollitavate väidete kaudu.

Igapäevaelus:
Tõde on seotud aususe ja selgusega suhtlemises.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Tõde ei ole:
ainult arvamus,
ainult uskumus,
ainult tõlgendus.

Tõde on:
tegelikkusele vastav kirjeldus,
väide, mis peab vastu kontrollile,
arusaamine, mis on kooskõlas sellega, mis tegelikult toimub.