RELIGIOON

Religioon:

Ladina religāre – „uuesti siduma, kokku ühendama“

1. 1. • re- („uuesti, tagasi“) + ligare („siduma, köitma“).

      • Siit mõte: religioon on see, mis seob inimese tagasi jumaliku, püha või kõrgema korraga.

      • Seda seletust kasutas eriti Lactantius (u 3.–4. sajand pKr).

      • Tähendus: religioon kui ühendus Loojaga, side püha ja inimliku vahel.

Ladina relegere – „uuesti läbi lugema, tähelepanelikult järgima“

1. • re- („uuesti“) + legere („lugema, koguma, jälgima“).

   • Seda seletust pakkus Cicero.

   • Siit tähendus: religioon kui tähelepanelikkus ja hoolsus jumalate teenimisel, rituaalide ja kombetalituste järgimine.

Kokkuvõte: Aga antiikne variant (religioon kui „tähelepanelik kord ja praktika“) meenutab, et religioon ei olnud ainult sisemine usk, vaid ka väline kord, kombestik ja kogukondlik praktika.

• Mõlemad seletused jäid ladina ja hilisema Euroopa mõtteloos kasutusse.

• Tänapäeval kasutatakse enim just esimest (religioon kui „siduv jõud“, inimese ja jumaliku ühendaja).

Religioon, okultism ja materialism – kolm sammast, mis koos loovad laiema tõe

Tänapäeva maailmas kipuvad ideoloogiad ja mõtteviisid olema nagu eri saared, mille vahel sillad puuduvad. Religioon, okultism ja materialism on kolm sellist “saart” – igaüks oma maailmavaatega, oma loogikaga ja oma usklike kogukonnaga. Liiga sageli püütakse neid vastandada, otsida, kumb “on õige” ja kumb “vale”. Kuid funktsionaalse mõtlemise seisukohalt on küsimus vale.

Kolm erinevat läätse

Kui vaadata maailma funktsionaalselt, mitte ideoloogiliselt, siis näeme:

• Religioon annab inimesele mõttelise ja moraalse kompassi, pakkudes tähendust ja väärtusi.

• Okultism avab ukse sümbolite, mustrite ja nähtamatu seoste maailma, mis julgustab uurima peidetut ja intuitiivset.

• Materialism annab meile mõõdetavad ja tõestatavad faktid, mis tagavad teadmiste kontrollitavuse ja praktilise rakendatavuse.

Individuaalselt on iga läätse vaateväli piiratud. Koos moodustavad nad aga kolmemõõtmelise pildi, kus tõde pole enam ühe vaatenurga vang.

Funktsionaalne ühisosa

Kõik kolm otsivad tegelikult sama – mõista maailma ja inimese kohta selles.

• Religioon küsib: Miks me oleme siin?

• Okultism küsib: Mis on nähtamatu, mis meid mõjutab?

• Materialism küsib: Kuidas see toimib?
  

Funktsionaalses vaates pole need vastandlikud, vaid täiendavad küsimused. Ühisosa tekib seal, kus üks lähenemine annab teisele puuduva pusletüki.

Miks on ühisosa oluline?

• Laienev maailmapilt – rohkem perspektiive tähendab rohkem infot ja seoseid.

• Vähem eelarvamusi – kui näeme iga süsteemi tugevusi, väheneb kiusatus vastaspoolt halvustada.

• Tasakaal vormi ja sisu vahel – religioon ja okultism hoiavad elus tähenduse ja sümboli tasandi, materialism hoiab jalad maas faktide tasandil.

Uus mõtteviis: teadmiste kooskõla

Kui õpime nägema religiooni, okultismi ja materialismi kui võrdseid funktsionaalseid üksusi, siis hakkab maailm meenutama pigem sümfooniat kui kakofonilist vaidlust. Iga “instrument” toob oma heli, kuid ainult koos kõlavad nad täiuslikult.

Me ei pea valima üht ja eitama teisi – peame õppima tõlgendama ja ühendama. Sellest sünnib mitte ainult avaram maailmapilt, vaid ka tugevam kultuuriline ja intellektuaalne immuunsus – võime näha kaugemale omaenda dogmast.