TULEVIK

1. Etümoloogia

Sõna tulevik on seotud tegusõnaga tulema.
Tüvi tule- viitab liikumisele millegi poole või millegi saabumisele.
Järelliide -vik tähistab seisundit või ajaperioodi.
Seega tähendab tulevik seda, mis on alles tulemas.

Oluline nüanss:
Tulevik ei ole midagi, mis juba eksisteerib valmis kujul.
Ta viitab ajale või sündmustele, mis ei ole veel toimunud, kuid võivad toimuda.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab tulevik:
aega, mis tuleb pärast olevikku,
sündmusi, mis ei ole veel toimunud,
võimalikke arenguid.

Inimesed räägivad tulevikust näiteks siis, kui nad:
teevad plaane,
mõtlevad tagajärgedele,
või kujutavad ette võimalikke muutusi.

Oluline semantiline eristus:
Tulevik ≠ kindel sündmus.
Tulevik ≠ valmis reaalsus.

Tulevik on võimalike sündmuste ruum.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab tulevik:
ootust,
võimalust,
arengut.

Sageli kujutatakse tulevikku sümbolite kaudu nagu:
tee horisondi poole,
päikesetõus,
või avatud uks.

Need kujundid viitavad ideele, et tulevik on seotud liikumise ja võimalustega.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil ei ole tulevik veel olemas.

A tasandil eksisteerivad ainult praegused sündmused ja protsessid, mis võivad viia uute sündmusteni.

Tulevik realiseerub alles siis, kui see muutub olevikuks.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib tulevik inimese mõtetes ja kujutluses.

Inimesed:
planeerivad,
ennustavad,
ja kujutavad ette erinevaid võimalusi.

See võimaldab neil oma tegevust suunata ja otsuseid teha.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)
C tasandil ei ole tulevikku kui eraldi aega.

Seal on ainult:
protsesside kulg,
süsteemide muutumine,
ja sündmuste kujunemine.

Tulevik on viis, kuidas inimesed kirjeldavad protsesside võimalikku jätkumist.

——————————————————————————–

5. Tuleviku mehhanism

Tulevik kujuneb tavaliselt läbi järgmise protsessi:
olevikus toimuvad sündmused ja otsused,
need mõjutavad järgmisi sündmusi,
aja jooksul kujuneb uus olukord.

Seega ei ole tulevik täielikult juhuslik ega täielikult ette määratud.
Ta on oleviku protsesside ja valikute jätk.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks noor inimene seisab pärast kooli lõpetamist valiku ees. Ta ei ole kindel, millist teed valida – kas minna õppima, alustada tööd või võtta aega, et mõelda, mida ta tegelikult teha tahab.

Ta räägib sõprade ja perega ning igaüks näeb tulevikku natuke erinevalt. Mõni ütleb, et kindel plaan on kõige olulisem, teine soovitab katsetada erinevaid võimalusi.

Kui ta mõtleb sellele rahulikult, saab ta aru, et tulevik ei ole üks kindel rada, mis on juba ette valmis. Pigem on see nagu tee, mis kujuneb sammhaaval. Iga otsus ja kogemus mõjutab seda, kuhu ta lõpuks jõuab.

Just sellistes hetkedes muutub selgeks, et tulevik ei ole ainult midagi, mis tuleb. See on midagi, mis kujuneb koos inimese valikute ja tegudega.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Filosoofilises mõttes:
Tulevik on seotud küsimusega, kas sündmused on ette määratud või avatud.

Teaduslikus vaates:
Tulevikku püütakse mõista prognooside ja mudelite kaudu.

Igapäevaelus:
Tulevik on seotud inimeste plaanide ja ootustega.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Tulevik ei ole:
valmis reaalsus,
kindel sündmuste jada,
täielikult ennustatav.

Tulevik on:
aeg, mis alles tuleb,
võimaluste ruum,
oleviku protsesside ja otsuste jätk.