MINEVIK
Etümoloogia
- Sõna minevik tuleb tegusõnast minema – „eemalduma, lahkuma, kaduma“.
- Liide -vik tähistab seisundit, nähtust või abstraktset olemist (nagu ka sõnades olevik, tulevik).
- Seega minevik tähendab algselt „see, mis on juba ära läinud, lahkunud“.
Eesti keel loob siin pildi liikumisest – miski, mis on olnud meie juures, aga nüüd liigub meist eemale, eemaldub ja muutub millekski, mis pole enam „siin ja praegu“.
Filosoofiline selgitus
Funktsionaalfilosoofia seisukohalt aega kui sellist ei eksisteeri – on vaid funktsioonid. Minevik ei ole surnud või kadunud, vaid see on meie enda loodud struktuur, muater – tegude, tunnete ja mõtete kogum, mis ei kao kuhugi. Ta ei ole lineaarne jada „möödunud sündmusi“, vaid spiraalne kordumine.
Iga kogemus, mida oled loonud, kordub uuesti uuel tasandil, et sind õpetada. Minevik ei ole suletud raamat, vaid õpetaja, kes tuleb su juurde ikka ja jälle, kuni oled valmis tema õppetunni vastu võtma. Kui oled varem teinud vea ja ei ole sellest õppinud, kordub see sama muster uuesti – ehkki uues olukorras või uues vormis.
Minevik on seega funktsioon, mille ülesanne on:
- hoida sinu kogemusi alles,
- tuua need tagasi kordusena,
- ja suunata sind oma funktsiooni täitmise poole, mis tegelikult kajastuvad sinu suurtes unistustes.
Kui etümoloogia näitab minevikku kui „ära läinud“, siis filosoofiliselt on ta hoopis sinu juures olev – nähtamatu, kuid alati kohal, spiraalselt korduv ja su elu kujundav.
Kuidas ehitad oma tulevikku?
Kas tulevikku saab juhtida? Enamik meist on proovinud – teinud plaane, seadnud eesmärke, isegi kirjutanud uusaasta lubadusi. Aga tihti tundub, et elu läheb ikka omasoodu. Funktsionaalfilosoofia pakub sellele teistsuguse vaate: tulevik ei ole midagi uut, vaid sinu mineviku peegel.
Kõik, mida oled kogenud, mõelnud ja tundnud, jääb alles. See pole möödanik, vaid alus, mille peale kogu edasine elu kerkib. Minevik on nagu spiraal – korduv muster, mis ilmub su ette seni, kuni õpid temast. Kui lapsepõlves õpid, et raha tuleb raske tööga ja alati napib, siis täiskasvanuna kordub sama muster. Ükskõik kui palju teenid, tundub ikka, et ei jätku. Muster kordub, kuni hakkad seda teadlikult muutma.
Praegune hetk on ainus tööriist, mille kaudu saad minevikku ümber kirjutada. Mitte ükski eilne ega homne hetk ei anna sulle sama võimalust. Kui oled minevikus korduvalt kartnud avalikult esineda, siis iga uus esinemine näib kinnitavat: „Ma ei saa sellega hakkama.“ Aga kui täna otsustad õppida hingama rahulikult, teha väikseid samme ja lubada endal eksida, siis kirjutad ümber mineviku kogemuse. Järgmine kord tunned end juba enesekindlamalt.
Tulevik ei ole tühi leht, kuhu sa hakkad nullist kirjutama. Ta on peegel, mis näitab sulle seda, mida oled minevikust ümber kujundanud. Kui su minevikus on palju katkiseid suhteid, võib tunduda, et tulevik toob ainult sama valu. Aga kui täna õpid ausalt rääkima, kuulama ja andestama, siis paistab peeglist hoopis uus tulevik – tervem suhe, mida varem ei olnud.
Siin peitub aga üks suur väljakutse: kõik üritavad sinu reaalsust muuta. Reklaamid tahavad, et elaksid kellegi teise unistuses. Inimesed sinu ümber projitseerivad oma hirme ja ootusi. Ühiskond surub peale norme, mis ei pruugi sobida sinu olemusega. Kui lased end igast suunast kõigutada, jäädki ringiratast kordama oma mineviku mustreid.
Seetõttu on järjekindlus ja visadus edu võti. Kui otsustad muuta mõnda mustrit – olgu see tervis, suhe, töö või isiklik eesmärk –, siis pead teadma: tulemus ei tule üleöö. Minevik on raske kivina su seljas ja püüab sind tagasi tõmmata. Ainult järjekindel soovide kordamine, päev-päevalt, samm-sammult, viib selleni, et uus muster kinnistub. Ja kui ta kinnistub, siis peegeldub ta sulle tulevikus juba eduna.
Tulevikku ei ehitata homme. Tulevikku ehitad sa täna – visalt, järjekindlalt ja enda kursil püsides.