OLEVIK

Etümoloogia

• Sõna olevik tuleneb tegusõnast olema – „eksisteerima, olemas olema“.
• Liide -vik märgib seisundit, nähtust või protsessi (nagu minevik, tulevik).
• Sõnasõnaline tähendus on seega: see, mis on olemas praegu, see, mis on, meie reaalsus.

Keele loogika järgi ei ole siin liikumist (nagu minevik „ära minemas“ või tulevik „tulemas“), vaid pigem seisund. Olevik on see, mis on kohal ja eksisteerib.

Filosoofiline selgitus

Funktsionaalfilosoofia järgi on olevik ainus reaalne kanal, mille kaudu inimene saab oma maailma muuta. Kõiksus eksisteerib igaveses hetkes – seal pole minevikku ega tulevikku, vaid kõik on ühes, korraga. Inimese teadvus aga tõlgendab seda korrastatud jada kujul.

Olevik ei ole pelgalt hetk, mis kohe möödub, vaid ta on materiaalse ja vaimse reaalsuse ristpunkt. Kõik, mida me kogeme, on tegelikult minevikust ehitatud ja ilmutab end olevikus nähtava kujul. Nii materiaalne keha kui ka meie mõtted ja tunded on mineviku korduse tulemus.

Oleviku sügavam funktsioon on aga mineviku muutmine. Kui inimene toob oma teadlikkuse ja tahte praegusesse hetke, saab ta ümber kirjutada varasemaid mustreid. See, kuidas ta mõtleb, tunneb ja tegutseb, muudab minevikku selliselt, et tulevikus peegelduvad juba teised tulemused.

Seega võib öelda:

• etümoloogiliselt on olevik „see, mis on olemas“.
• filosoofiliselt on ta hetke kanal, mille kaudu inimene pääseb ligi kogu oma kogemusele ja saab seda ümber kujundada.

Kui minevik on korduv õpetaja, siis olevik on klassiruum ise – see koht, kus õppetund tegelikult toimub.

Kuidas ehitad oma tulevikku?

Kas tulevikku saab juhtida? Enamik meist on proovinud – teinud plaane, seadnud eesmärke, isegi kirjutanud uusaasta lubadusi. Aga tihti tundub, et elu läheb ikka omasoodu. Funktsionaalfilosoofia pakub sellele teistsuguse vaate: tulevik ei ole midagi uut, vaid sinu mineviku peegel.

Kõik, mida oled kogenud, mõelnud ja tundnud, jääb alles. See pole möödanik, vaid alus, mille peale kogu edasine elu kerkib. Minevik on nagu spiraal – korduv muster, mis ilmub su ette seni, kuni õpid temast. Kui lapsepõlves õpid, et raha tuleb raske tööga ja alati napib, siis täiskasvanuna kordub sama muster. Ükskõik kui palju teenid, tundub ikka, et ei jätku. Muster kordub, kuni hakkad seda teadlikult muutma.

Praegune hetk on ainus tööriist, mille kaudu saad minevikku ümber kirjutada. Mitte ükski eilne ega homne hetk ei anna sulle sama võimalust. Kui oled minevikus korduvalt kartnud avalikult esineda, siis iga uus esinemine näib kinnitavat: „Ma ei saa sellega hakkama.“ Aga kui täna otsustad õppida hingama rahulikult, teha väikseid samme ja lubada endal eksida, siis kirjutad ümber mineviku kogemuse. Järgmine kord tunned end juba enesekindlamalt.

Tulevik ei ole tühi leht, kuhu sa hakkad nullist kirjutama. Ta on peegel, mis näitab sulle seda, mida oled minevikust ümber kujundanud. Kui su minevikus on palju katkiseid suhteid, võib tunduda, et tulevik toob ainult sama valu. Aga kui täna õpid ausalt rääkima, kuulama ja andestama, siis paistab peeglist hoopis uus tulevik – tervem suhe, mida varem ei olnud.

Siin peitub aga üks suur väljakutse: kõik üritavad sinu reaalsust muuta. Reklaamid tahavad, et elaksid kellegi teise unistuses. Inimesed sinu ümber projitseerivad oma hirme ja ootusi. Ühiskond surub peale norme, mis ei pruugi sobida sinu olemusega. Kui lased end igast suunast kõigutada, jäädki ringiratast kordama oma mineviku mustreid.

Seetõttu on järjekindlus ja visadus edu võti. Kui otsustad muuta mõnda mustrit – olgu see tervis, suhe, töö või isiklik eesmärk –, siis pead teadma: tulemus ei tule üleöö. Minevik on raske kivina su seljas ja püüab sind tagasi tõmmata. Ainult järjekindel soovide kordamine, päev-päevalt, samm-sammult, viib selleni, et uus muster kinnistub. Ja kui ta kinnistub, siis peegeldub ta sulle tulevikus juba eduna.

Tulevikku ei ehitata homme. Tulevikku ehitad sa täna – visalt, järjekindlalt ja enda kursil püsides.