OLEVIK

1. Etümoloogia

Sõna olevik tuleneb sõnast olema.

Olevik tähistab seda, mis on parajasti olemas ja toimub.

Sõna keskmes on olemine – seisund, kus midagi eksisteerib või toimub käesolevas hetkes.

Oluline nüanss:
Olevik ei ole pikk ajavahemik.
Ta on hetkeline seisund, kus kogemus, teadvus ja sündmus kohtuvad.

Olevik ei ole minevik.
Olevik ei ole tulevik.

Ta on hetk, milles elu tegelikult toimub.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses võib olevik tähendada:
praegust hetke,
käimasolevat olukorda,
seda, mis toimub nüüd.

Sageli kasutatakse sõna olevik ka ajamääratlusena, mis eristab:
minevikku,
olevikku,
tulevikku.

Oluline semantiline eristus:
Olevik ≠ mineviku mälestus.
Olevik ≠ tuleviku kujutlus.

Olevik on see, mida inimene hetkel kogeb.

Semantiliselt eeldab olevik:
tajumist,
toimuvat sündmust,
teadlikkust hetkest.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab olevik:
hetke,
kohalolu,
kogemuse vahetut sündimist.

Olevik on märk sellest, et elu toimub siin ja praegu.

Minevik on jälg.
Tulevik on võimalus.

Olevik on sündmus ise.

Paljud filosoofilised ja vaimsed traditsioonid on pidanud olevikku kohaks, kus inimene saab reaalselt kogeda elu ja teha valikuid.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub olevik füüsiliste sündmustena.

Siia kuuluvad:
keha reaktsioonid,
keskkonna muutused,
toimuvad tegevused.

A tasandil on olevik sündmuste tegelik toimumine.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil toimub oleviku tõlgendamine.

Siin tekivad mõtted nagu:

„Mis see tähendab?“
„Kuidas ma peaksin reageerima?“
„Mida ma peaksin tegema?“

Sageli ei viibi inimene täielikult olevikus, sest mõtted liiguvad:
mineviku meenutamise,
või tuleviku kujutamise suunas.

Kui tekib paus, võib inimene märgata toimuvat hetke selgemalt.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole olevikku kui ajakogemust.

Seal on ainult:
diferentseerumine,
protsesside tekkimine,
konfiguratsioonide muutumine.

Olevik on A tasandil toimuv protsess, mida B tasandil kogetakse ajana.

——————————————————————————–

5. Oleviku mehhanism

Olevik kujuneb, kui:
Sündmus toimub keskkonnas.
Inimese keha tajub seda.
Teadvus registreerib kogemuse.

B tasandil tekib sellele tähendus.

Ilma pausita võib inimene reageerida automaatselt:
mineviku mustrite järgi,
või tuleviku hirmude järgi.

Paus võimaldab märgata:
mis tegelikult toimub,
ja kuidas sellele vastata.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Inimene kõnnib mööda tänavat pärast pikka päeva. Mõtted liiguvad veel töö ümber – mis jäi pooleli, mida oleks võinud teha teisiti, mida peab tegema homme. Jalad liiguvad automaatselt, pilk libiseb mööda maju ja autosid, kuid tähelepanu on kusagil mujal.

Ühel hetkel puhub kerge tuul ja inimene märkab seda. Ta peatub korraks. Ta kuuleb linnamüra, näeb valguseid akendes ja tunneb, kuidas õhk liigub ümber tema. Mõtted, mis hetk tagasi täitsid kogu tähelepanu, jäävad korraks vaiksemaks.

Midagi erilist ei juhtu. Tänav on sama, inimesed liiguvad edasi, linn elab oma rütmis. Kuid inimene märkab, et see hetk on päriselt olemas. Ta ei ole enam ainult mineviku mõtetes ega tuleviku plaanides.

Ta seisab lihtsalt selles hetkes ja tajub, et elu toimub just siin. See hetk ei kesta kaua – mõtted tulevad varsti tagasi ja sammud liiguvad edasi. Kuid korraks oli selge, mis on olevik: mitte idee ega mõte, vaid kogemus, mis toimub parajasti.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Indiviidi tasandil:
Olevik on hetk, kus inimene kogeb elu ja teeb valikuid.

Psühholoogilises vaates:
Oleviku märkamine võib vähendada stressi, sest tähelepanu ei ole ainult minevikus või tulevikus.

Filosoofilises mõttes:
Olevik on koht, kus reaalsus ja teadvus kohtuvad.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Olevik ei ole:
minevik,
tulevik,
kujutlus.

Olevik on:
käesolev hetk,
toimuv sündmus,
kogemus, milles elu parajasti toimub.

Teadmine olevikust ei pruugi seda muuta.

Mõistmine aitab seda märgata.

Arukus kasutab olevikku teadlike valikute tegemiseks.