EMOTSIOON

1. Etümoloogia

Sõna emotsioon on rahvusvaheline sõna, mille taust seostub ladinakeelse tüvega, mis viitab liikuma panemisele, välja tõukamisele või seesmise liikumise vallandumisele. Keeletunnetuslikult sobib see hästi ka eesti keelde: emotsioon on miski, mis liigutab inimest seestpoolt, tõstab temas mingi seisundi nähtavale ja paneb midagi temas reageerima.

Selles mõttes ei tähenda emotsioon veel valmis arusaama.
Ta tähendab eelkõige seda, et inimese sees on midagi liikuma läinud.

Oluline nüanss:
Emotsioon ei ole sama mis tõde.
Ta on pigem märk sellest, et mingi puudutus, pinge, rõõm, hirm või haav on aktiivseks muutunud.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

2. Semantika

Tänapäevases kasutuses tähendab emotsioon tavaliselt:
tunnetelist reaktsiooni,
seesmist liikumist,
tugevat või nõrgemat sisemist vastust olukorrale,
psüühilist ja kehalist häälestust millelegi, mis inimest puudutab.

Emotsioon võib olla seotud:
rõõmu,
kurbuse,
viha,
hirmu,
häbi,
süü,
elevuse,
tänutunde
või mõne muu seesmise liikumisega.

Oluline semantiline eristus:

Emotsioon ≠ tõlgendus
See, mida inimene tunneb, ei ole veel seesama, mida ta sellest järeldab.

Emotsioon ≠ otsus
Tugev tunne ei pea kohe muutuma teoks või valikuks.

Emotsioon ≠ tõe viimane kohtunik
Tunne võib olla päris, aga selle esimene seletus ei pruugi olla täpne.

Seega võib emotsiooni mõista kui sisemist signaali, mis ütleb: siin on midagi liikuma läinud.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

3. Semiootika

Sümbolina tähistab emotsioon:
lainet,
tuld,
armatuurlaua hoiatustuld,
tuuleiili veepinnal,
järsku värvi muutust taevas.

Emotsiooni võib märgiliselt kujutada näiteks:
veevirvendusena, mis näitab, et pinna all on midagi liikumas,
uksekellana, mis annab märku saabumisest,
leegina, mis süttib kiiresti,
äikesepilvena, mis kogub pinget ja vallandub.

Need märgid viitavad sellele, et emotsioon ei ole veel kogu olukord, vaid märguanne.
Ta näitab, et kusagil inimese sees või tema suhtes keskkonnaga on tekkinud puudutus, pinge või aktiveerumine.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)

A tasandil avaldub emotsioon kehas, hääles, näos, pinges, hingamises, reaktsioonikiiruses ja käitumises.
Näiteks:
süda hakkab kiiremini lööma,
hääl tõuseb või murdub,
käed lähevad pingesse,
inimene tõmbub endasse või ründab,
nägu läheb särama või tumedaks.

Siin on emotsioon nähtavalt kandjas olemas.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil loetakse emotsiooni ja sellele antakse nimi, tähendus ja lugu.

Siin tekivad küsimused:
mida ma praegu tunnen,
miks see tunne minus tõusis,
kas see kuulub praegusesse olukorda või mõnda vanasse mustrisse,
mida ma sellest järeldan,
kas mu tõlgendus on täpne või liiga kiire.

B tasandil sünnib oht ja võimalus korraga: emotsioon võib saada targalt loetud või liiga kiiresti valesti tõlgendatud.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole emotsiooni kui nime, diagnoosi ega isiklikku lugu.

Seal on ainult:
puudutused,
pinged,
vastasmõjud,
aktiveerumine,
süsteemi reageerivus.

Selles mõttes võib emotsiooni vaadata kui üht viisi, kuidas kandja annab märku, et mingi pinge või muutus on toimunud.
FF tööfaili loogikas on emotsioon just nimelt signaal, mitte lõplik tõe alus.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

5. Emotsiooni mehhanism

Emotsioon tekib tavaliselt siis, kui:
mingi olukord, sõna, mälestus, oht, puudutus või võimalus inimest puudutab,
kandjas vallandub kiire sisemine ja kehaline reaktsioon,
inimene tajub seda kui tunnet või seesmist liikumist,

seejärel hakkab B-tase sellele nime, tähendust ja selgitust andma,
ilma pausita võib tõlgendus sulanduda tundega nii, et inimene peab oma esimest reaktsiooni kohe täielikuks tõeks.

Seega ei ole emotsioon ise probleem.

Probleem tekib sagedamini siis, kui:
signaalist tehakse liiga kiiresti otsus,
tunne ja tegelik olukord aetakse segi,
vana haav loetakse praeguse sündmuse sisse,
või emotsioonile ehitatakse peale lugu, mida pole veel kontrollitud.

FF tööfailis on see mõte väga selgelt olemas: emotsioon ütleb, et midagi liigub, kuid ei ütle veel lõplikult, mis see asi on. Paus aitab eristada tunnet, tõlgendust ja tegelikku olukorda.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks naine sai tööpäeva lõpus kolleegilt lühikese sõnumi: „Kas saad homme hommikul korraks läbi tulla? Räägime.” Sõnum oli lühike, ilma naeratuse, selgituse või taustata. Niipea kui ta seda luges, käis temast läbi tugev ärevus. Kõht tõmbus pingesse, hingamine muutus pinnapealseks ja mõte hakkas kohe tööle. „Midagi on valesti. Olen vist eksinud. Võib-olla on keegi minu kohta midagi öelnud.”

Õhtu jooksul kasvas see tunne temas aina suuremaks. Ta märkas, kuidas ta ei ela enam tegelikus õhtus, vaid loos, mille ta oli selle tunde ümber üles ehitanud. Mingil hetkel jäi ta seisma ja ütles endale: „Ma tunnen väga tugevalt ärevust. Aga ma ei tea veel, mida see päriselt tähendab.” See väike paus ei võtnud tunnet ära, kuid muutis midagi olulist. Ta ei läinud enam täielikult oma esimese tõlgendusega kaasa.

Järgmisel hommikul selgus, et kolleeg tahtis lihtsalt arutada võimalust pakkuda talle uut projekti, sest pidas teda selleks kõige sobivamaks. Kui naine hiljem tagasi mõtles, sai ta äkki väga selgelt aru, et eelmisel õhtul oli emotsioon olnud päris — ärevus oli tõeline. Aga vale oli olnud tema esimene järeldus, et ärevus tähendab automaatselt ohtu. Just sellistes hetkedes saab näha, kui oluline on emotsiooni mitte eitada, aga ka mitte kohe krooniks pähe panna.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

7. Sügavam lugemisvõimalus

Psühholoogilises mõttes:
Emotsioon on väga oluline, sest ta näitab inimese siseseisundit. Ta annab varajase märguande, et kusagil on puudutus, pinge, vajadus või rõõmuallikas.

Kasvatuslikus mõttes:
Küpsus ei tähenda tunnete puudumist. Küpsus tähendab oskust tundeid märgata, nimetada ja kanda nii, et need ei muutuks automaatselt tegu juhtivaks jõuks.

Suhtetasandil:
Paljud konfliktid tekivad siis, kui emotsioonist saab ilma pausita lõplik tõlgendus. Inimene ei ütle enam: „Ma tunnen haiget”, vaid kohe: „Sina oled halb” või „sina tahtsidki mulle haiget teha”.

Filosoofilises vaates:
Emotsioon näitab, et inimene ei ole külm vaatleja, vaid osaleb maailmas kogu oma kandjaga. Samas näitab ta ka seda, et sisemine kogemus ja tõde ei ole automaatselt üks ja sama asi.

FF-vaates:
Emotsioon on signaal, mitte lõplik tõe alus. Ta näitab, et midagi on liikuma läinud, kuid tõde vajab suuremat kattuvust inimese kogemuse, olukorra tegeliku kuju ja tagasiside vahel. Paus aitab selle kattuvuse poole liikuda.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Emotsioon ei ole:
lõplik otsus,
automaatne tõde,
valmis diagnoos,
ega kohustus kohe tegutseda.

Emotsioon on:
seesmine signaal,
märk, et midagi on liikuma läinud,
kandja kiire reaktsioon puudutusele või pingele,
varajane märguanne, mida tuleb lugeda,
võimalus märgata, enne kui inimene teeb liiga kiire järelduse.

Kõige lihtsamalt öeldes:
emotsioon on uksekell, mitte maja ise.