TSIVILISATSIOON
Etümoloogia (ajalooline päritolu)
Eesti sõna tsivilisatsioon pärineb ladina sõnast civilis – ’kodanikule omane’, ’riiklik’, ’ühiskondlik’.
Selle tüvi civis tähendab ’kodanik’.
Ladina juurest:
-
civis → kodanik
-
civitas → linnriik, kodanikkond, organiseeritud ühiskond
-
civilis → kombekas, ühiskondlik, kultuurne
-
civilisatio → kodanikuks muutmine, ühiskonna korrastamine
Algne mõte ei olnud „arenenud kultuur“, vaid inimeste muutmine korraldatud kogukonnaks, kus igaühel on oma koht ja vastutus.
Tsivilisatsioon kui suur meeskond
Funktsionaalfilosoofiline vaade inimkonna ühisele rollile universumis
Inimkonda on sageli nähtud kui juhuslikku kogumit riike, rahvaid ja ideoloogiaid, mille vahel käib pidev konkurents. Kuid funktsionaalfilosoofiline vaade avab palju sügavama dimensiooni: tsivilisatsioon ei ole mitte kogum üksikisikutest, vaid üks suur meeskond, millel on üks ühine eesmärk — tasakaalustada universumit oma teadmise, teadvuse ja loomingu kaudu.
Kui üks inimene on fraktaal, siis terve tsivilisatsioon on planeedi fraktaal, mille iga osa täidab mingit funktsiooni.
Lõpmatuse seadustes ei eksisteeri juhuslikke rolle — kõigil on oma koht ja ülesanne.
Tsivilisatsioon on üks organism
Nagu inimkeha koosneb rakkudest, organitest ja süsteemidest, nii koosneb ka tsivilisatsioon:
-
isikud – rakud
-
perede ja kogukondade tasand – koed
-
rahvad ja kultuurid – organid
-
ühine teadvuseväli – närvisüsteem
-
ühislooming, teadus ja kultuur – ainevahetus
-
universumi tagasiside – organismi väline keskkond
Selle organismi tervis sõltub samadest teguritest, mis inimesegi tervis: tasakaalust, puhtusest, rütmist ja sisemisest koostööst.
Ühised vajadused ja eesmärgid
Iga meeskond saab töötada vaid siis, kui tal on:
-
ühine eesmärk – miks me siin oleme?
-
ühised väärtused – kuidas me koos tegutseme?
-
ühine usk tulevikku – millist maailma me loome?
Inimkonna ühiseks eesmärgiks pole vallutada, tarbida või võidelda.
Funktsionaalfilosoofia järgi on inimkonna roll:
ehitada teadmist, mis tasakaalustab planeeti ja avab teadvuse järgmise tasandi.
See pole romantiline idee — see on bioloogiline ja kvantne vajadus.
Tsivilisatsiooni nõrgemad tasandid määravad kogu süsteemi tugevuse
Nagu meeskonnas:
-
üks nõrk lüli võib peatada kogu protsessi
-
üks tugev otsus võib käivitada kogu süsteemi
Nõrgimad tasandid tsivilisatsioonis on:
-
looduslike ressursside ammendumine
-
sisemiste konfliktide kuhjumine
-
teadmatus oma funktsioonist
-
üheplaaniline maailmapilt
-
pausi puudumine (tempo kaotus)
Need loovad sisse kõrge entroopia — kaose, milles süsteem ei näe enam tulevikku.
Iga inimene on meeskonnaliige, isegi kui ta seda ei tea
Üks suurimaid vigu on arvata, et tsivilisatsiooni suund sõltub ainult:
-
valitsustest
-
suurkorporatsioonidest
-
eliidist
-
vägivallast või süvariikidest
See on vaesustav illusioon.
Tegelikkus on see:
tsivilisatsiooni tuleviku määrab inimene, kes näeb rohkem kui ainult üheplaanilist peegeldust.
See võib olla:
-
mõttetark üksikus onnis
-
teadlane
-
kunstnik
-
õpetaja
-
tundlik lapsevanem
-
või keegi, kes lihtsalt loob tasakaalu enda ümber
Kõik fraktaalid mõjuvad.
Mida puhtam fraktaal, seda tugevam mõju.
Miks tsivilisatsioon käitub nagu halvasti juhitud meeskond?
Kolm põhjust:
1. Aja üheplaaniline tõlgendus
Kui näeme aega ainult olevikuna, ei õpi me minevikust ega ehita tulevikku.
2. Funktsioonide teadvustamata jätmine
Enamik inimesi ei tea, mis on nende roll.
Siis nad muutuvad juhitavaks — mitte juhiks.
3. Tagasiside ignoreerimine
Ükskõiksus häirete, kriiside ja tasakaalutusnähtude suhtes hävitab iga meeskonna.
Tsivilisatsiooni täielik potentsiaal avaldub siis, kui…
1. Lootus on tugevam kui hirm
Lootus ehitab.
Hirm külmutab.
Üks lootust kandev inimene mõjutab fraktaali rohkem
kui miljon hirmule alluvat inimest.
2. Teadvus näeb aega sügavusena, mitte sünni ja surmana
Kui inimene näeb ennast tuleviku ehitajana, mitte juhusliku oleviku tarbijana,
muutub iga tegevus loomiseks.
3. Inimesed katkestavad valed mustrid
“Lõpetage midagi tegemast valesti ja õige toime tuleb automaatselt.”
See on evolutsiooni kõige sügavam käsk.
4. Tagasiside muutub õpetajaks, mitte karistuseks
Siis kasvab tsivilisatsioon, mitte ei lagune.
Viimane ja sügavaim seadus: tsivilisatsioon on juba meeskond, küsimus on vaid teadvustamises
Inimesed tegutsevad koos olenemata sellest,
kas nad seda mõistavad või mitte.
Küsimus pole selles, kas tsivilisatsioon on meeskond,
vaid kas ta:
-
tajub seda või mitte
-
tegutseb teadlikult või automaatselt
-
ehitab tulevikku või peegeldab minevikku
-
valib lootuse või hirmu
Meeskond oleme me nagunii.
Aga teadlik meeskond suudab jõuda tähtedeni —
teadvustamata meeskond kordab sama mustrit lõputult.
