TAJU

1. Etümoloogia

Sõna taju tuleneb tegusõnast tajuma.

Tajuma tähendab millegi märkamine või tunnetamine meelte kaudu.
Sõna viitab protsessile, kus inimene või organism registreerib ja tunnetab seda, mis tema ümber toimub.

Oluline nüanss:
Taju ei tähenda ainult nägemist või kuulmist.
Taju on võime kogeda ja eristada keskkonnas toimuvat.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab taju:
meelte kaudu kogemist,
keskkonna tunnetamist,
signaalide märkamist.

Taju võib hõlmata:
nägemist,
kuulmist,
haistmist,
maitsmist,
puudutust.

Oluline semantiline eristus:
Taju ≠ mõtlemine.
Taju ≠ kujutlus.

Taju on otsene kogemus keskkonnast.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab taju:
märkamist,
teadlikkust,
ühendust keskkonnaga.

Taju näitab, et organism ei ole maailmast eraldatud.
Ta on pidevas suhtes sellega, mida ta kogeb.

Taju kaudu muutuvad välised sündmused organismi jaoks tähenduslikuks.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil on taju bioloogiline protsess.

See hõlmab:
meeleorganeid,
närvisüsteemi,
signaalide liikumist ajju.

Need protsessid võimaldavad organismil registreerida keskkonna muutusi.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib tajule tähendus.

Siin toimub see, et organism mitte ainult ei registreeri signaali, vaid tõlgendab seda.

Näiteks:
heli muutub tähenduseks,
kujutis muutub objektiks,
puudutus muutub kogemuseks.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole tajumist kui eraldi nähtust.

Seal on ainult:
signaalide eristumine,
süsteemide vastastikune mõju,
mustrite teke.

Taju on viis, kuidas organism eristab keskkonnas toimuvat.

——————————————————————————–

5. Taju mehhanism

Taju kujuneb tavaliselt läbi järgmise protsessi:
keskkonnas tekib stiimul,
meeleorgan registreerib selle,
signaal liigub närvisüsteemi kaudu ajju,
organism kogeb seda tajuna.

See protsess võimaldab organismil:
reageerida,
õppida,
kohaneda keskkonnaga.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks inimene jalutab varahommikul metsarajal. Algul on tema mõtted hõivatud igapäevaste asjadega – töö, plaanid ja tegemised. Mets tundub lihtsalt vaikne taust tema mõtetele.

Mõne aja pärast märkab ta aga midagi. Päikesevalgus langeb läbi puude ja tekitab maapinnale heledaid laike. Ta kuuleb kaugelt rähni koputamist ja tunneb niiske mulla lõhna.

See kõik oli seal ka enne, kuid ta ei olnud seda märganud. Kui ta korraks peatub ja lihtsalt kuulab, muutub mets korraga palju elavamaks. Helid, lõhnad ja valgus moodustavad terviku, mida ta varem ei olnud teadlikult tajunud.

Sel hetkel saab selgeks, et maailm ei muutunud. Muutus see, kui palju ta seda märkas.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Bioloogilises mõttes:
Taju on mehhanism, mille kaudu organism kogeb keskkonda.

Psühholoogilises vaates:
Taju mõjutab seda, kuidas inimene maailma mõistab.

Filosoofilises mõttes:
Taju on üks viis, mille kaudu teadvus kohtab reaalsust.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Taju ei ole:
ainult nägemine,
ainult mõte,
ainult reaktsioon.

Taju on:
keskkonna kogemine,
signaalide märkamise protsess,
mehhanism, mille kaudu organism suhestub maailmaga.