TUNNE

1. Etümoloogia

Sõna tunne on seotud tegusõnaga tundma.

Tundma tähendab kogema, ära tundma või tajuma midagi enda sees või enda ümber.
Sõna viitab seisundile, kus inimene kogeb midagi vahetult, mitte ainult ei mõtle selle üle.

Oluline nüanss:

Tunne ei tähenda ainult emotsiooni.

Tunne võib olla ka kehaline, intuitiivne või vahetu kogemus millestki.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab tunne:
emotsiooni,
sisemist kogemust,
vahetut tunnetust.

Tunne võib olla seotud:
rõõmu või kurbusega,
rahu või ärevusega,
kindluse või ebakindlusega.

Oluline semantiline eristus:
Tunne ≠ ainult mõte.
Tunne ≠ ainult füüsiline reaktsioon.

Tunne on sisemine kogemus, mida inimene tajub oma teadvuses või kehas.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab tunne:
sisemist kogemust,
emotsionaalset reageeringut,
ühendust enda seisundiga.

Paljudes kultuurides on tunne seotud:
südame sümboliga,
sisemise häälega,
või intuitiivse teadmisega.

Need märgid viitavad ideele, et tunne on viis kogeda maailma isiklikul ja vahetul viisil.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub tunne kehaliste ja neuroloogiliste protsessidena.

See võib hõlmata näiteks:
hormoonide muutusi,
südame löögisagedust,
närvisüsteemi reaktsioone.

Need protsessid annavad tundele füüsilise aluse.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib tunnetele tähendus.

Inimene tõlgendab oma kogemust ja nimetab selle näiteks:
rõõmuks,
kurbuseks,
armastuseks,
või hirmuks.

See tähendab, et tunne ei ole ainult reaktsioon, vaid ka tõlgendus kogemusest.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole tunnet kui emotsiooni.

Seal on ainult:
süsteemide vastastikune mõju,
signaalide liikumine,
ja tasakaalu muutused süsteemis.

Tunne võib olla viis, kuidas organism registreerib ja väljendab neid muutusi.

——————————————————————————–

5. Tunde mehhanism

Tunne kujuneb tavaliselt läbi protsessi, kus:
inimene tajub sündmust või olukorda,
organism reageerib sellele füsioloogiliselt,
teadvus kogeb seda reaktsiooni tundena.

Tunne aitab inimesel:
hinnata olukordi,
reageerida keskkonnale,
ja mõista oma sisemist seisundit.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks inimene kõnnib õhtul mööda mereranda. Päev on olnud pikk ja täis erinevaid mõtteid. Algul liiguvad mõtted ikka veel töö ja tegemiste ümber.

Mõne aja pärast märkab ta aga mere rahulikku liikumist ja tuule vaikset sahinat. Ta peatub korraks ja vaatab silmapiiri poole. Midagi erilist ei juhtu, kuid tema sees tekib rahulik tunne.

Ta ei pruugi osata täpselt selgitada, miks see tunne tekib. Võib-olla on see seotud vaikuse, avara ruumi või lihtsalt hetke rahuga. Kuid ta märkab, et see tunne muudab tema meeleolu ja mõtted muutuvad selgemaks.

Sellistes hetkedes kogevad inimesed sageli, mida tähendab tunne – sisemine kogemus, mis tekib kohtumisel maailma ja iseenda vahel.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Psühholoogilises mõttes:
Tunded on seotud emotsioonide ja kehaliste reaktsioonidega.

Filosoofilises vaates:
Tunne on viis, kuidas inimene kogeb oma suhet maailmaga.

Igapäevaelus:
Tunded mõjutavad otsuseid, suhtlemist ja enesetunnet.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Tunne ei ole:
ainult mõte,
ainult füüsiline reaktsioon,
ainult emotsioon.

Tunne on:
sisemine kogemus,
organismi ja teadvuse reaktsioon,
viis, kuidas inimene kogeb ja tõlgendab oma seisundit.