TÄHENDUS

1. Etümoloogia

Sõna tähendus lähtub eesti keeles sõnast tähendama, mis osutab millelegi viitamisele, osutamisele, märkimisele või mõtte kandmisele. Selle sees on kaks väga olulist joont: esiteks viitamine millelegi, teiseks seose loomine selle vahel, mida öeldakse, nähakse või kogetakse, ja selle vahel, mida sellest aru saadakse.

Tähendus ei ole seega lihtsalt asi ise.
Ta on see, milleks miski kellelegi või mingis võrgustikus osutub.

Eesti keeles kasutatakse sõna tähendus enamasti tähenduses:
mõte või sisu, mida miski kannab,
seos, mida inimene sellest loeb,
olulisus või väärtus, mis millelegi omistatakse,
viiteline sisu.

Sügavamal tasandil tähendab tähendus aga mitte lihtsalt “mida see tähendab”, vaid kuidas miski asetub seoste võrgustikku ja hakkab seal teisi asju valgustama.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases keeles tähendab tähendus tavaliselt seda, mida mingi sõna, sümbol, tegu, nähtus või kogemus inimese jaoks kannab. Kui küsitakse “mis on selle tähendus?”, siis ei küsita enam ainult asja enda kohta, vaid selle kohta, kuidas see on seotud laiemate mõtete, väärtuste, kogemuste ja tõlgendustega.

Siin tuleb teha väga täpne eristus:
tähendus ≠ funktsioon
tähendus ≠ otstarve
tähendus ≠ tõde
tähendus ≠ asi ise

Miks?

Sest:
funktsioon ütleb, kuidas miski süsteemis toimib,
otstarve ütleb, mille poole see toimimine teadlikult suunatakse,
tõde puudutab struktuurset püsivust ja koherentsust tagasisides,
tähendus ütleb, millisesse seosevõrgustikku miski paigutub ja mida see seal avab.

Tähendus on seega relatsiooniline.
Ta ei ela üksikus objektis nagu asi karbis.
Ta tekib ja püsib seostes.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab tähendus silda, võrgustikku, niiti, peegeldust või valgusvihku, mis ühendab eri punktid omavahel. Kui funktsiooni märk on töötav mehhanism ja otstarbe märk on sihitud nool, siis tähenduse märk on seostatav ruum, kus üks asi hakkab viitama teisele.

Tähendust võib sümboolselt näha:
sõlmena võrgus,
peeglina, milles miski saab teise kaudu nähtavaks,
niidina, mis ühendab eraldi fragmente,
märgina, mis osutab endast kaugemale,
sõnana, mis avab terve maailma.

See näitab, et tähendus ei ole lihtsalt pindmine silt.
Ta on seoste korrastaja.

Samas peitub tähenduses ka oht: kui tähendusvõrgustik muutub jäigaks, võivad inimesed hakata elama mitte tegelikkuse, vaid ainult oma tõlgenduste sees. Nii võib tähendus aidata mõista, aga võib ka reaalsuse eest sulgeda, kui seoseid enam ei kontrollita tagasiside kaudu.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil on olemas märk, sündmus, ese, tegevus või kogemus ise. See on kandja, millele tähendus võib kinnituda. Näiteks sõna, žest, sümbol, rituaal, pilk, tegu või ese.

A ise ei kanna veel täiel määral tähendust kui relatsioonilist lugemist.
Ta on kandja, mille kaudu tähendus saab avalduda.

Näiteks sama sõna võib eri olukordades tähendada erinevat. Sama tegu võib ühes kontekstis olla hooliv ja teises alandav. See näitab, et tähendus ei ole ainult kandjas, vaid kandja ja lugemise suhtes.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)
B tasandil sünnib tähendus kõige selgemini. Siin paigutatakse nähtus seoste võrgustikku: millega see seostub, mida ta meenutab, millele ta osutab, millise väärtuse või kogemuse ta avab.

Just siin tekib küsimus:
mida see minu jaoks tähendab,
millega see seotud on,
millist mustrit see kinnitab või avab,
millises loos see oma koha saab.

Sinu FF-loogikas on see eriti oluline, sest siin saab öelda väga täpselt:
tähendus = relatsiooniline seos tähendusvõrgustikus.

See tähendab, et tähendus ei ole ese, substants ega invariant.
Ta on seos, mis tekib B-tasandil eristamise ja sidumise kaudu.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)
C tasandil ei ole tähendust kui inimlikku või refleksiivset seost. C ei tõlgenda, ei nimeta ega seo nähtusi tähenduslikeks mustriteks. C on invariantne diferentseerumise võimalikkuse tingimus.

Seega tuleb siin taas teha puhas eristus:
C ei kanna tähendust
A kannab märki või sündmust
B loob ja loeb tähendusseoseid

See on väga oluline, sest kui tähendus tõstetakse C-tasemele, muutub ta liiga kergesti absoluutseks ja vaieldamatuks.

Sinu süsteemis jääb tähendus õigesse kohta:
B-tasandi relatsioonilisse ruumi,
kus teda saab lugeda,
ümber hinnata,
täpsustada
ja kontrollida tagasiside kaudu.

——————————————————————————–

5. Tähenduse mehhanism

Tähendus tekib siis, kui:
on olemas mingi kandja või sündmus,
teadvus eristab selle teistest,
ta seob selle teiste kogemuste, mõistete, väärtuste või märkidega,
sellest seostamisest sünnib loetav mõte või suund.

Niisiis ei teki tähendus paljast objektist.
Ta tekib objekti, konteksti ja tõlgendava võrgustiku kohtumises.

Tähendus võib olla:
isiklik,
kultuuriline,
keeleline,
sümboolne,
eksistentsiaalne,
süsteemne.

Sama asi võib eri inimestele tähendada erinevat, sest nende B-tasandi võrgustikud ei ole samad. Kuid see ei tähenda, et tähendus oleks täiesti suvaline. Tähendused võivad stabiliseeruda, jaguneda, koonduda ja muutuda kollektiivseks, kui piisavalt palju kogemusi ja tõlgendusi kattuvad.

Seega on tähendus ühtaegu liikuv ja stabiliseeruv.
Ta ei ole kivisse raiutud, aga ta ei ole ka täielikult juhuslik.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Inimene saab vanalt õpetajalt lihtsa lause: “Sa näed rohkem, kui praegu välja ütled.” Esmapilgul on see ainult lause. A tasandil on see heli, sõnad, kõneakt. Kuid aastaid hiljem meenub see talle ikka ja jälle. Miks? Sest see lause ei jäänud ainult sõnaks. Ta haakus millegagi sügavamal.

Ühel hetkel saab inimene aru, et see lause ei olnud pelgalt kiitus. See osutas tema sees millelegi, mida ta ise ei olnud veel sõnastanud. See lõi seose tema vaikuse, tema tähelepanekute, tema ebakindluse ja tema võimaliku tuleviku vahele. Sellest hetkest alates muutus see lause tähenduseks.

Sama lause oleks mõne teise inimese jaoks võinud jääda tühjaks. Kuid selles konkreetses B-võrgustikus muutus ta sõlmeks, mille ümber hakkas korrastuma uus enesemõistmine. Nii võibki öelda, et tähendus ei olnud ainult lauses, vaid selle lause ja selle inimese sisemise võrgustiku kohtumises.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Keelelises mõttes on tähendus see, kuidas sõna või märk osutab millelegi ja eristub teistest märkidest. Keel elab tähenduste seostes, mitte üksikutes märkides.

Psühholoogilises mõttes aitab tähendus inimesel kogemusi tervikuks siduda. Kui sündmusel puudub tähendus, jääb ta sageli kaootiliseks või killustatud mäluks. Kui ta leiab tähenduse, saab ta osaks loost.

Eksistentsiaalses mõttes ei küsi inimene ainult, kuidas elu toimib, vaid mida see tema jaoks tähendab. Just siin muutub tähendus keskseks, sest inimene ei ela ainult funktsioonides, vaid ka lugudes, väärtustes ja seostes.

FF vaates kuulub tähendus selgelt B-tasandile. Ta ei ole invariant, mitte kandja ise, vaid relatsiooniline seos tähendusvõrgustikus. See tähendab, et tähendus ei tohi muutuda puutumatuks dogmaks. Teda tuleb lugeda koos tagasisidega, muidu võib tähendusvõrgustik hakata ise tegelikkust moonutama.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Tähendus ei ole asi ise ega ainult sellele külge pandud silt. Ta on relatsiooniline seos, mis tekib siis, kui kandja või sündmus asetatakse tõlgendavasse võrku ja hakkab seal midagi avama.

Sinu loogikas võiks selle võtta kokku nii:

C võimaldab diferentseerumise.
A kannab märki, sündmust või vormi.
B seob selle teiste eristustega ja loeb tähenduse.

Veel lühemalt:
Võimalikkus avab.
Potentsiaal kannab võimekust.
Funktsioon toimib.
Otstarve suunab.
Tähendus seostab.

Kõige lühem ESS-tuum sõnale tähendus võiks olla:

Tähendus ei ole objekti sees, vaid sünnib seoses, mille B-tasand loob objekti, kogemuse ja tõlgenduse vahel.