🌹 Ajatu tarkuse lugu “Hoia oma allikat”

„Armasta oma ligimest nagu iseennast.“
— Matteuse 22:39

Paljud inimesed peavad enesearmastust ekslikult isekuseks. Mõni arvab, et iseenda eest hoolitsemine tähendab teiste unarusse jätmist. Tegelikult on tõde vastupidine.

Keegi ei saa kaua jagada seda, mida temas endas enam ei ole. Tühi allikas ei kustuta janu. Kustunud lamp ei valgusta tuba. Kuivanud puu ei kanna vilja.

Ka inimene vajab hoolt.

Enesearmastus ei tähenda enda imetlemist ega teistele ettepoole seadmist. See tähendab tänulikku hoolitsust selle elu eest, mille Looja on meile kinkinud – oma keha, hinge ja vaimu eest.

Alles siis, kui meie sisemine allikas on täidetud, saame olla valguseks ka teistele.

Seda tõde jutustab järgmine tähendamissõna.

📖 Tähendamissõna – Aed, mis õppis iseennast armastama

Kord elas mäenõlval vana aednik.

Tema aed oli küla kauneim.

Kevadel kattusid puud õitega.

Suvel lõhnasid roosid.

Sügisel paindusid viljapuude oksad saagi raskuse all.

Selge allikas vulises läbi aia ning kastis kogu maa.

Lapsed armastasid seal mängida.

Rändurid peatusid seal puhkama.

Kõik ütlesid: „Kui õnnistatud paik!“

Kuid aastad möödusid.

Aednik leidis alati aega teiste jaoks.

Ta aitas naabreid. Jagas seemneid. Lohutas kurbi. Õpetas noori.

Kuid oma aia juurde jõudis ta aina harvemini.

Ühel kevadel ei puhkenud puud enam õitsele.

Roosid närtsisid. Viljad jäid väikesteks.

Allikas voolas vaid õhukese nirega.

Aednik istus vana õunapuu alla ja sosistas: „Mis on minu aiaga juhtunud?“

Just siis tuli mööda vana rändur.

Ta ei vaadanud lilli. Ta vaatas juuri.

Ta ei kuulanud lindude laulu.

Ta kuulas vaikust.

Siis ütles ta: „Sinu aed räägib sinust.“

„Kas ma olen midagi valesti teinud?“

„Ei. Sa oled teinud palju head. Kuid oled unustanud ühe aia.“

„Millise?“

„Selle, mille Looja usaldas sinu enda hoolde.“

Aednik vaikis.

„Ma arvasin, et teiste eest hoolitsemine on armastus.“

Rändur naeratas.

„See on armastus. Aga armastus ilma tarkuseta väsitab.

Kas puu annab vilja enne, kui tema juured on vett saanud?“

„Ei.“

„Kas allikas on isekas, kui ta täitub enne, kui jõeks voolab?“

„Ei.“

„Kas lamp valgustab ilma õlita?“

„Ei.“

„Miks siis arvad, et inimene suudab jagada armastust, kui tema enda süda on tühjaks jäänud?“

Järgmisel hommikul puhastas aednik kõigepealt oma allika.

Ta kastis oma puid. Ta haris mulda.

Ja istus esimest korda üle pika aja vaikuses.

Möödusid kuud.

Allikas hakkas taas vulisema.

Roosid puhkesid õide.

Viljapuud kandsid rikkalikult vilja.

Linnud tulid tagasi.

Rändur küsis: „Mis muutus?“

Aednik vastas: „Aed ei muutunud esimesena.

Muutusin mina.

Kui õppisin hoolitsema juurte eest, hakkas õitsema kogu aed.“

Ja siis mõistis ta: Kõige ilusam aed ei ole see, kus kasvab kõige rohkem lilli, vaid see, mille juured on hoitud.

🌹 Elutarkuse vahetus

Õpilane küsis: „Õpetaja, kas see lugu rääkis tegelikult aiast?“

Õpetaja naeratas. „Ei. See rääkis inimesest. Iga inimene on nagu aed. Keha on muld. Hing on allikas. Vaim on valgus, mis aitab kõigel kasvada.“

„Kuidas ma siis hoolitsen oma aia eest?“

Õpetaja vastas: „Nii nagu tark aednik.

Ta ei kasta ainult õisi.

Ta hoolitseb kõigepealt juurte eest.

Ka sina hoolitse oma keha eest.

Toida seda puhta ja toitva toiduga.

Joo puhast vett, sest elu vajab värskust.

Liigu iga päev. Kõnni looduses. Hinga sügavalt.

Anna oma meelele vaikust. Palveta. Mediteeri.

Õpi lihtsalt kohal olema.

Mine õigel ajal puhkama.

Puhkus ei ole nõrkus, vaid tarkus.

Luba oma kehal taastuda. Vahel aitab uni. Vahel jalutuskäik.

Vahel hoolitsevad käed.

Austa oma keha ka sellega, kuidas sa teda katad.

Vali rõivad, mis on kvaliteetsed ja sobivad, sest sinu keha on kodu, milles elab hing.

Toida oma vaimu. Loe tarku raamatuid.

Hoia enda lähedal inimesi, kelle juures kasvab sinus valgus.

Õpi vajadusel ütlema “ei”, et kaitsta oma rahu ja väärikust.

Ja eelista kvaliteeti kvantiteedile – oma asjades, suhetes, sõnades ja mõtetes.

Sest inimene, kes hoolitseb oma keha, hinge ja vaimu eest, ei kogu ainult aastaid ellu.

Ta lisab elu oma aastatele.“

🌹 Tarkusehetk

„Kas te ei tea, et teie ihu on Püha Vaimu tempel…?“
— 1. Korintlastele 6:19

Õpetaja: „Austa oma keha. See on hingele antud kodu.“

„Üle kõige hoia oma südant, sest sellest lähtub elu.“
— Õpetussõnad 4:23

Õpetaja: „Hoia oma südant sama hoolikalt nagu aednik hoiab oma allikat. Sellest voolab välja kõik, mida maailmale annad.“

„Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind. Tema kosutab mu hinge.“
— Psalm 23:2–3

Õpetaja: „Jumal õpetab meile, et puhkus ei ole elu katkestus. See on osa tervest elust.“

„Olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal.“
— Psalm 46:11

Õpetaja: „Vaikuses hakkab inimene taas kuulma oma südant ja märkama Jumala tasast juhtimist.“

„Armasta oma ligimest nagu iseennast.“
— Matteuse 22:39

Õpetaja: „Pane tähele – Jeesus ei öelnud ainult: „Armasta oma ligimest.“ Ta lisas: „…nagu iseennast.“ Terve armastus algab tänulikust hoolitsusest selle elu eest, mis sulle on kingitud.“

🌹 Enesearmastus ei ole isekus ega enese imetlemine. See on tänulik hoolitsus selle elu eest, mille Looja on sulle kinkinud. Kui hoolitsed oma keha eest, austad elu. Kui hoolitsed oma hinge eest, kasvatad rahu. Kui hoolitsed oma vaimu eest, avardad tarkust. Ja kui need kolm on kooskõlas, muutub inimene nagu hästi hooldatud aed – tema kohalolek pakub varju väsinutele, vilja näljastele ja lootust neile, kes on oma tee hetkeks kaotanud. Sest ainult täidetud allikas saab janu kustutada, ainult terve puu kannab head vilja ja ainult inimene, kes on õppinud õigesti armastama iseennast, oskab tõeliselt armastada ka teisi.

💗💗💗