ARMASTUS

1. Etümoloogia

Sõna armastus on eesti keeles seotud tüvega arm, milles kõlab koos mitu vana varjundit: hellus, heldus, soosing, kallidus ja hingeline lähedus. Keeletunnetuslikult ei viita see ainult tundele, vaid millelegi, mida peetakse kalliks, hoitakse ja ei taheta kahjustada.

Järelliide -tus teeb sellest seisundi, nähtuse või toimeviisi.
Seega ei tähenda armastus ainult hetkelist emotsiooni, vaid seisundit või suhet, milles miski muutub inimese jaoks sügavalt oluliseks, hoitavaks ja väärtuslikuks.

Oluline nüanss:
Armastus ei tähenda ainult romantilist kiindumust.
Ta võib tähendada ka hoidmist, hoolt, pühendumist, sidusust ja valmisolekut kanda midagi, mis on inimese jaoks tõeliselt tähtis.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

2. Semantika

Tänapäevases kasutuses tähendab armastus tavaliselt:
sügavat hoolimist,
kiindumust,
läheduse tunnet,
pühendumist,
teise või millegi väärtuslikuna hoidmist.

Armastus võib olla seotud:
partnerlusega,
vanema ja lapse suhtega,
sõprusega,
kutsumusega,
tõe, looduse või elu hoidmisega.

Oluline semantiline eristus:
Armastus ≠ ainult tunne
Tunne võib armastust saata, kuid armastus ei ammendu tundes.

Armastus ≠ ainult kirg
Kirglikkus võib olla armastuse üks vormiline avaldumine, kuid mitte selle kogu sisu.

Armastus ≠ omamine
Armastus ei ole teise enda külge sidumine ega kontroll.

Armastus ≠ enesehävitus
Armastus ei tähenda, et inimene kaotab kõik piirid või lakkab ennast hoidmast.

Seega on armastus midagi laiemat kui meeldiv emotsioon.
Ta on suhe või hoiak, milles teine, mingi väärtus või tervik muutub piisavalt oluliseks, et inimene tahab seda hoida, kasvatada või kaitsta.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

3. Semiootika

Sümbolina tähistab armastus:
soojust,
valgust,
südant,
hoolivat kätt,
kandmist,
ühendust kahe või mitme vahel.

Armastust kujutatakse sageli märgilises keeles nagu:
süda,
embus,
küünlaleek,
pesa,
sillana kahe kalda vahel,
valgusena pimedas.

Need märgid viitavad sellele, et armastus ei ole ainult sisetunne, vaid siduv ja hoidev jõud, mis loob turvatunnet, seotust ja kestvust.
Ta märgib midagi, mis ei taha ainult võtta, vaid ka hoida ja anda ruumi kasvamiseks.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub armastus nähtavates tegudes, häälestuses ja kohalolus.

Näiteks:
kuulamine,
hoidmine,
hoolitsemine,
teise kaitsmine,
pühendumine,
kannatlikkus,
kohal olemine ka siis, kui see on raske.

Need on viisid, kuidas armastus saab nähtavaks kandjas — kehas, sõnas, puudutuses, töös, valikutes ja kestvas suhtumises.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil saab armastus tähenduse.

Siin tekivad küsimused:
mis või kes on mulle tõeliselt kallis,
mida ma tahan hoida,
mis on minu jaoks väärtuslikum kui hetkeline kasu,
kus ma olen valmis jääma kohale ka raskuses,
kas minu armastus vabastab või seob.

Siin võib armastus olla:
väärtus,
tõotus,
eluviis,
sisemine suund,
või sügav äratundmine, et teine ei ole minu jaoks lihtsalt vahend.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole armastust kui romantilist tunnet ega moraalset nimetust.

Seal on ainult:
sidususe tekkimine,
fragmentide integratsioon,
koherentsuse hoidmine,
ja süsteemide püüd püsida kandvana ilma hävitava killustumiseta.

Selles mõttes võib armastust vaadata kui üht viisi, kuidas elu liigub suurema kooskõla poole.
Mitte lihtsalt sulandumise, vaid sellise hoidva ühenduse poole, kus erinevad osad ei hävita üksteist, vaid saavad koos püsida.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

5. Armastuse mehhanism

Armastus sünnib või muutub nähtavaks tavaliselt siis, kui:
inimene kogeb, et keegi või miski puudutab teda sügavamalt kui pelk kasu või meeldimine,
tekib hoolivus ja soov seda mitte kahjustada,
see hoolivus hakkab suunama valikuid ja tegusid,
korduvad teod loovad usaldust, sidusust ja kandvust,
armastus küpseb siis, kui ta suudab püsida ka raskuse, erinevuse või ajaproovi sees.

Seega ei ole armastus ainult algne tõmme.

Ta muutub kandvaks siis, kui:
hool muutub teoks,
lähedus muutub vastutuseks,
kiindumus muutub hoidmiseks,
ja tunne muutub kestvaks suunaks.

Mõnikord algab armastus soojast tundest.
Mõnikord sünnib ta hoopis ühiselt kantud raskuses.
Aga kõige sügavamas mõttes saab armastus nähtavaks seal, kus miski või keegi muutub minu jaoks nii väärtuslikuks, et ma ei taha teda kasutada, vaid hoida.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks vanem mees käis igal õhtul haiglas oma naist vaatamas. Naine ei tundnud teda enam hästi ära. Mõnel päeval vaatas ta meest võõra pilguga, mõnel päeval küsis mitu korda järjest, kes see inimene on, kes tema voodi kõrval istub. Õed märkasid, et mees ei jätnud peaaegu kunagi tulemata. Ta istus vaikselt, kohendas tekki, tõi vahel väikese lille või luges ette ajalehest mõne lõigu, kuigi naine ei suutnud seda enam lõpuni jälgida.

Üks noorem õde küsis kord mehelt: „Kas see ei tee teile haiget, et ta teid enam päriselt ei tunne?” Mees jäi mõneks hetkeks vait ja vastas siis: „Muidugi teeb. Aga mina tunnen teda veel.” Ta ei öelnud seda kangelaslikult ega dramaatiliselt, vaid lihtsalt, nagu räägitakse millestki iseenesest mõistetavast.

Just sellistes hetkedes saab vahel näha, et armastus ei ole ainult tunne, mis elab siis, kui kõik on kerge. Mõnikord tuleb tema sügavaim kuju nähtavale hoopis seal, kus vastust enam peaaegu ei tule. Siis ei hoia inimest enam üksnes rõõm ega vastastikune peegeldus, vaid vaikne ustavus millelegi, mis on saanud kalliks kogu elu jooksul. Ja selles ustavuses on rohkem armastust kui paljudes suurtes sõnades.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

7. Sügavam lugemisvõimalus

Psühholoogilises mõttes:
Armastus aitab inimesel väljuda ainult iseenda keskelt. Ta võib vähendada sisemist eraldatust ja anda kogemuse, et elu ei koosne ainult konkurentsist, vaid ka kandvusest ja usaldusest.

Suhtetasandil:
Armastus ei püsi ainult tunde najal. Ta vajab lugemist, piire, vastastikkust, hoolt ja vahel ka pausi. Ilma nende komponentideta võib armastuse nime alla tekkida hoopis sõltuvus, kontroll või enesekaotus.

Kasvatuslikus mõttes:
Armastus on sageli see ruum, kus inimese potentsiaal saab turvaliselt avaneda. Inimene kasvab paremini seal, kus teda mitte ainult ei hinnata, vaid ka kantakse.

Filosoofilises vaates:
Armastus võib olla üks keskseid viise, kuidas elu hoiab end hävingu asemel kooskõlas. Ta ei kaota erinevusi, vaid püüab siduda need nii, et tervik ei laguneks.

FF-vaates:
Armastust võib lugeda kui integratsiooni suunda, mis püüab vähendada killustumist ilma kandjat hävitamata. Seetõttu ei ole armastus ainult emotsioon, vaid ka koherentsust hoidev funktsionaalne suund. See sobib teljega, kus C võimaldab, A kannab ja B loeb ning suunab.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Armastus ei ole:
ainult romantika,
ainult kirg,
ainult meeldimine,
ainult tunne,
ainult kuuluvussoov.

Armastus on:
sügav hoolimine,
valmisolek hoida midagi või kedagi väärtuslikuna,
siduv ja kandvust loov suhe,
liikumine killustumiselt suurema kooskõla poole,
tegu ja hoiak, milles teine ei ole lihtsalt vahend.

Kõige lihtsamalt öeldes:
armastus on see, mis paneb inimese hoidma, mitte ainult tahtma.