EKSIMA

Etümoloogia

Eksima tuleneb ladinakeelsest tüvest exire (‘välja minema’, ‘lahkuma’), mille põhiosa ex- tähendab ‘väljast, eemale’.
Lähedane sõna on errare — ‘rändama, uitama, teelt kõrvale minema’. Sellest tuleneb ka inglise error ja ladina errāns (‘uitaja, eksija’).

Eesti keeles „eksima“ kannab sama tuuma: „minema kõrvale teelt“, „kaotama suuna“.
Seega etümoloogiliselt tähendab eksimine teadlikkuse ajutist hajumist, suunataju kadumist — mitte hävingut, vaid rändamist väljaspool harjumuspärast rada.

Sõna „eksisteerima“ tuleb samuti ladina keelest:

• ex- = välja,

• sistere = seisma, püsti jääma, olema.
  Seega ex-sistere tähendab sõna-sõnalt „ilmuma välja“, „astuma esile“, „olema väljaspool“.

Funktsionaalfilosoofiline seletus

Kui võtta funktsionaalsuse vaatepunktist, siis eksimine ja eksisteerimine on sama protsessi kaks polaarsust:

Eksimine kui evolutsiooni tööriist

Eksimine ei ole viga, vaid loomise kõrvalprodukt ja korrigeerimismehhanism.
Funktsionaalselt:

• Kui süsteem (olgu see inimene, organism või tsivilisatsioon) ei eksi, siis ta ei testi oma piire ega arene.

• Eksimine on õppimise ja kohandumise kvantmuster, kus informatsioon liigub ebatäpsuse kaudu uude tasakaalu.

Seega eksimine = loomise sisemine GPS-süsteem, mis töötab veateadlikkuse kaudu.
Kui me eksime, universum mõõdab:

„Kas see suund on veel elujõuline?“

Ja läbi eksimuse korrigeeritakse rada.

Eksimine ja eksistents kui sama vektori kaks otsa

Eksisteerimine ilma eksimiseta oleks staatiline olek — lõpmatusse tardunud süsteem, millel pole enam arengupotentsiaali.
Eksimine toob sisse liikumise, dünaamika, ajalisuse.
Ehk funktsionaalselt:

Eksimine on eksistentsi hinge liigutus.

Ilma eksimuseta pole loomingulist tõde, ilma kõrvalekalleta pole suunda.
Eksimine annab eksistentsile mõõtme, nagu vari annab valgusele kuju.

Metafoorina

Eksimine on jumaliku teadvuse rännak ajas, kus igas kõrvalekaldumises peitub uus teadmise seeme.
Iga eksimus loob võimaluse uuesti joonduda, ja iga joondumine loob uue reaalsuse.

Kokkuvõte

Eksima tähendab funktsionaalselt väljuda oma varasemast mustrist, et leida täpsem resonants reaalsusega.
Eksisteerima tähendab olla selles resonantsis, kuni tekib uus vajadus eksida ja õppida.