TÄIUSLIK

1. Etümoloogia

Sõna täiuslik on seotud sõnaga täius, mis tähendab täielikkust või valmisolekut.
Tüvi täis viitab seisundile, kus midagi on lõpuni täidetud või lõpule viidud.
Sellest kujuneb tähendus, et midagi on saavutanud oma täieliku kuju või eesmärgi.

Oluline nüanss:
Täiuslik ei tähenda alati veatut.
Sageli tähendab see, et midagi on jõudnud oma loomuliku täielikkuseni.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab täiuslik tavaliselt:
veatut,
täielikku,
ideaalselt toimivat.

Sõna kasutatakse nii:
esemete,
tegevuste,
kui ka olukordade kirjeldamiseks.

Näiteks räägitakse:
täiuslikust lahendusest,
täiuslikust päevast,
täiuslikust tasakaalust.

Oluline semantiline eristus:
Täiuslik ≠ ainult ideaalne.
Täiuslik ≠ alati absoluutne.

Sageli tähendab täiuslik lihtsalt väga hästi toimivat või sobivat.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab täiuslik:
täielikkust,
harmooniat,
tasakaalu.

Paljudes kultuurides on täiuslikkust sümboliseeritud kujunditega nagu:
ring,
sümmeetria,
tasakaal.

Need märgid viitavad seisundile, kus osad sobituvad tervikuks ilma ilmse konfliktita.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil võib täiuslik tähendada vormi või süsteemi, mis toimib väga hästi.

Näiteks:
hästi toimiv mehhanism,
tasakaalus organism,
harmooniline struktuur.

See on seisund, kus süsteem töötab ilma ilmsete häireteta.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib täiuslikkuse hinnang.

Inimesed võivad nimetada midagi täiuslikuks, kui see vastab nende ootustele või ideaalidele.

Seetõttu võib täiuslikkus olla ka subjektiivne kogemus, mis sõltub inimese vaatenurgast.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole täiuslikkust kui lõplikku seisundit.

Seal on ainult:
diferentseerumine,
süsteemide muutumine,
tasakaalu ja muutuse pidev liikumine.

Täiuslikkust võib mõista kui hetkelist tasakaalu konfiguratsiooni süsteemis.

——————————————————————————–

5. Täiuslikkuse mehhanism

Täiuslikkuse kogemus tekib sageli siis, kui:
süsteemi osad toimivad kooskõlas,
konfliktid või häired on vähenenud,
tulemus vastab ootustele või eesmärgile.

Selline seisund võib olla:
tehniline,
esteetiline,
või emotsionaalne.

Täiuslikkus ei pruugi olla püsiv seisund. Sageli on see hetkeline tasakaal.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks inimene seisab mäetipul pärast pikka matka. Tee sinna oli pikk ja kohati raske. Oli hetki, kus ta kahtles, kas tasub edasi minna, ja hetki, kus samm tundus liiga aeglane.

Kui ta lõpuks tippu jõuab, avaneb tema ees vaade, mida ta ei olnud täielikult ette kujutanud. Mäed ulatuvad kaugele silmapiirini, tuul liigub üle rohu ja taevas tundub erakordselt selge.

Ta seisab seal mõnda aega ja tunneb, et see hetk on kuidagi täielik. Mitte sellepärast, et kõik oleks ideaalne – tuul on tugev ja jalad on väsinud –, vaid sellepärast, et kõik tundub korraks omal kohal.

Selliseid hetki nimetavad inimesed sageli täiuslikuks. Mitte sellepärast, et midagi oleks täiesti veatu, vaid sellepärast, et hetk tundub terviklik ja tasakaalus.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Filosoofilises mõttes:
Täiuslikkus võib olla ideaal, mille poole inimesed püüdlevad.

Esteetilises mõttes:
Täiuslikkust nähakse sageli harmoonias ja proportsioonis.

Igapäevaelus:
Täiuslikkus võib tähendada hetke, kus midagi tundub lihtsalt õige või täielik.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Täiuslik ei ole:
alati veatu,
alati püsiv,
alati absoluutne.

Täiuslik on:
täielikkuse kogemus,
harmoonia hetk,
seisund, kus osad moodustavad tasakaalus terviku.