VARI

Etümoloogia

Sõna vari pärineb tüvest varja- – ‘varjama, peitma, katma’.
Ta tähistab seda, mis jääb valguse taha, nähtuse tumedamat või peidetumat poolt.
Indoeuroopa keeltes on samatähenduslikud sõnad: ladina umbra, vanasaksa weri, sanskriti varṇas (värv, kattuv kiht) – kõik need osutavad millelegi, mis katab, kaitseb või peidab nähtavat.

Eesti keeles on sõna vari alati kaheplaaniline: ta on nii peegeldus kui varjupaik.
See on oluline vihje tema filosoofilisele olemusele – vari ei ole ainult valguse puudumine, vaid valguse õpetus.

Funktsionaalfilosoofiline olemus

Vari on valguse vastasmäng – teadvuse peegeldus mateerias.
Kui valgus on see, mis avab ja näitab, siis vari on see, mis peidab ja õpetab.
Ilma varjuta ei saaks valgus iseennast näha, sest ainult varju kaudu saab nähtavaks sügavus ja suund.

Vari on mateeria keel – valguse aeglustunud laine, mis annab vormi, tekstuuri ja kogemuse.
Kui valgus liigub läbi südame, mõistuse ja mikrobioomi, loob vari tagasiside – ta näitab, kui kaugel on inimese sisemine harmoonia tema tegelikust olemusest.
Seepärast võib öelda: vari ei ole eksitus, vaid täpne mõõdupuu inimese valguse ja varju tasakaalule.

Kui inimene püüab varju vältida, kasvab ta hirmu.
Kui ta astub varju sisse, hakkab ta mõistma valguse olemust.
Nii saab vari hinge teejuhiks – õpetajaks, kes näitab, kus valgus on veel peidus.

Platoni koopamüüt

Platoni koopamüüdis on vari esimene õpetaja.
Inimene, kes näeb koopaseinal varjusid, arvab, et need on kogu reaalsus – ta ei tea, et varjud on vaid valguse peegeldus.
Aga ilma varjuta ei saaks inimene kunagi valguse suunas liikuma, sest just vari paneb teda küsima: “Kas see, mida ma näen, on kõik?”

Funktsionaalfilosoofia näeb koopamüüti nii:

• Koobas on mateeria, meie sisekeskkond, füüsiline keha.

• Varjud on emotsioonide ja mõistuse reaktsioonid – peegeldused hinge valgusest.

• Valgus on südame teadvus, mis püüab jõuda läbi varju inimese äratundmiseni.

Kui inimene pöördub valguse poole, ei kao vari ära – ta muutub läbipaistvaks.
Varju funktsioon ei ole kaduda, vaid muutuda läbikumavaks, et valgus võiks vabalt voolata läbi kõigi tasandite – südame, mõistuse ja aine.

Tuumsõnum

Vari on hinge tagasiside – valguse peegel, mis näitab, kus inimene veel magab omaenese tõe sees.
Ta on südametunnistuse teine pool, varjuõpetaja, kes seisab valguse kõrval nagu vend.
Ilma varjuta ei oleks sügavust, ilma sügavuseta ei oleks elu.

Vari on valguse hingamine sissepoole.
Ta ei varja valgust, vaid õpetab, kuidas valgust näha.