AUTORITEET

Etümoloogia:
Tuleneb ladina sõnast auctoritas – ’loomisvõime, kasvatav mõju’. Selle juur on auctor, ’algataja, see, kes kasvatab või suurendab’, mis omakorda lähtub tegusõnast augere – ’kasvatama, laiendama, võimendama’.
Seega ei tähenda autoriteet algselt mitte valitsejat ega käsuandjat, vaid kasvu ja arengut soodustavat jõudu.

Funktsionaalfilosoofiline tähendus:
Autoriteet on seisund, mitte roll. See tekib siis, kui inimene toimib kooskõlas oma algse funktsiooniga, olles ühendaja, mitte omanik.
Tõeline autoriteet ei ole väline võim, vaid sisemine resonants, mis aitab teistel avastada ja rakendada nende endi funktsiooni.
Ta ei juhi inimesi enda juurde, vaid tagasi nende enda keskmesse, kust algab isiklik areng ja vastutus.

Ande roll:
Andekus on Looja kingitus – see on võtmehoidja, mis avab inimesele tema funktsiooni olemuse.
Ande kaudu inimene tunneb ära oma rolli universaalses süsteemis ja saab hakata seda rakendama loovalt ja harmooniliselt.
Kui ande kasutamine teenib tervikut, muutub inimene autoriteediks olemise kaudu, mitte positsiooni kaudu.
Kui aga anne muudetakse enese tõestamise vahendiks, katkeb ühendus funktsiooniga – energia muutub ego keskseks ja areng peatub.

Kokkuvõte:

Autoriteet on nähtamatu väli, mis tekib, kui anne ja funktsioon saavad üheks ning inimene hakkab kasvatama elu, mitte iseennast.

Laiendus:
Integraalfilosoofia järgi on autoriteet looduslik magnet, mille väli tekib siis, kui inimene elab kooskõlas oma funktsiooniga.
Selline inimene ei tõmba teisi enda isiku, vaid oma harmoonia ja selguse tõttu – tema kohalolu sünkroniseerib ja korrastab.
Ta ei vali kollektiivi, vaid kollektiiv kujuneb tema ümber loomulikult, sest sarnase funktsiooni vibratsioonid tõmbuvad kokku nagu fraktaali mustrid.

Tõeline autoriteet ei ole nähtav hierarhia, vaid nähtamatu resonants, mis ühendab ja loob koostöövõime.
See on väli, mitte positsioon; kooskõla, mitte käsk.
Selline autoriteet ei sünni jõu kasutamisest, vaid sisemisest tasakaalust, mis äratab teistes nende enda väe.

Autoriteet on vaikne magnet, mille jõud seisneb mitte juhtimises, vaid ühendamises.