AUTORITEET
1. Etümoloogia
Sõna autoriteet seostub eesti keeles loomulikult sõnadega autor, autorlus ja algallikas. Keeletunnetuslikult viitab see sellele, et kellelgi on mingi nähtuse, teadmise või tegevuse suhtes selline kaal ja kandvus, mida teised tunnustavad.
Selles mõttes ei tähenda autoriteet ainult võimu.
Ta tähendab eelkõige seda, et kellegi sõnal, kohalolul või otsusel on usaldusväärne raskus, sest temas nähakse pädevust, kogemust, sisemist selgust või vastutuse kandmise võimet.
Oluline nüanss:
Autoriteet ei tähenda lihtsalt kõrgemat positsiooni.
Ta tähendab pigem tunnustatud kandvust — tunnet, et selle inimese või allika peale saab mingis olulises küsimuses toetuda.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
2. Semantika
Tänapäevases kasutuses tähendab autoriteet tavaliselt:
tunnustatud mõjujõudu,
usaldusväärset pädevust,
kaalu, mida teiste arvamus või kogemus omab,
võimet olla suunaandja.
Autoriteet võib olla seotud:
teadmistega,
moraalse selgusega,
kogemusega,
õpetamisega,
juhtimisega,
vastutuse võtmisega.
Oluline semantiline eristus:
Autoriteet ≠ ainult ametikoht
Amet võib anda rolli, aga mitte tingimata tegelikku autoriteeti.
Autoriteet ≠ hirm
Inimene võib alluda hirmust, kuid see ei tähenda, et ta sisemiselt tunnustaks autoriteeti.
Autoriteet ≠ vali hääl või domineerimine
Valjus võib tekitada kuuletumist, aga mitte tingimata usaldust.
Autoriteet ≠ kuulsus
Nähtavus ja populaarsus ei taga kandvat mõju.
Seega on autoriteet midagi enamat kui lihtsalt staatus.
Ta on olukord, kus inimese või allika sõna kannab, sest selles tajutakse mingit tegelikku sidet teadmise, vastutuse või tõega.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
3. Semiootika
Sümbolina tähistab autoriteet:
sammast,
kompassi,
rahulikku, kuid kindlat häält,
sirget selga,
keskpunkti, mille ümber teised end korrastavad.
Autoriteeti võib märgiliselt kujutada näiteks:
inimesena, kelle ümber teised vaiksemaks jäävad,
kompassina, mis ei karju, aga näitab suunda,
sillana, mida usaldatakse ületada,
tulena, mille juurde tullakse valgust saama.
Need märgid viitavad sellele, et autoriteet ei ole ainult jõud, vaid orienteeriv kohalolu.
Ta ei pruugi olla lärmakas, kuid temas on midagi, mis aitab teistel eristada segadust selgusest ja juhuslikkust kandvusest.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
4. Analüütiline struktuur
A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub autoriteet nähtavalt inimese rollis, kõneviisis, otsustes, tegudes ja selles, kuidas ta pinge all püsib.
Näiteks:
õpetaja, keda kuulatakse,
arst, kelle hinnangut usaldatakse,
juht, kelle otsused loovad selgust,
vanem inimene, kelle sõna rahustab tülisid.
Siin muutub autoriteet käegakatsutavaks läbi kandja — keha, hääle, tegude, kohalolu ja korduvate valikute.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
B-tase (tähendusvõrgustik)
B tasandil loetakse autoriteeti tähendusena.
Siin tekivad küsimused:
miks selle inimese sõna kannab,
kas temas on pädevus või ainult roll,
kas ta tekitab usaldust või ainult kuuletumist,
kas tema mõju aitab näha selgemini või pigem surub alla.
B tasandil sünnib autoriteedi tegelik tunnustus.
Inimesed ei loe ainult sõnu, vaid ka seda, kas inimene ise kannab seda, mida ta ütleb.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
C-tase (invariantne tööloogika)
C tasandil ei ole autoriteeti kui tiitlit ega nime.
Seal on ainult:
erinev kandvus süsteemis,
sõlmede erinev võime korrastada teisi,
see, et mõni allikas muutub orientiiriks, sest temas on rohkem stabiilsust, sidusust või mõjuulatust.
Selles mõttes võib autoriteeti vaadata kui üht vormi, milles süsteem leiab endale kandvama tugipunkti.
Mitte kõik sõlmed ei orienteeri tervikut võrdselt. Mõni kannab rohkem selgust, mõni rohkem müra.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
5. Autoriteedi mehhanism
Autoriteet kujuneb tavaliselt siis, kui:
inimesel või allikal on mingi tegelik pädevus, kogemus või sisemine selgus,
see avaldub ajas järjekindlates tegudes ja otsustes,
teised kogevad, et tema sõna või kohalolu aitab segaduses suunda leida,
korduv tagasiside kinnitab, et tema mõju kannab,
usaldus kasvab ning tema hääl omandab kaalu.
Seega ei teki autoriteet ainult nimetamisest.
Ta sünnib siis, kui:
pädevus kohtub vastutusega,
sõna kohtub tegudega,
mõju kohtub kandva tagasisidega,
ja ajas kujuneb usaldus.
Mõni autoriteet põhineb teadmisel.
Mõni põhineb iseloomul.
Mõni põhineb võimel jääda pinges selgeks ja rahulikuks.
Aga peaaegu alati mureneb vale autoriteet siis, kui vorm ja sisu enam kokku ei lange.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
6. Eluline näide (jutustav vorm)
Ühes väikeses koolis oli õpetaja, kes ei olnud kõige valjema häälega ega pidanud pikki manitsusi. Uued õpetajad imestasid vahel, miks just tema klassides oli kõige vähem lärmi, kuigi ta ei näinud välja karm ega hirmutav. Kui koridoris tekkis mõni tüli, kutsuti sageli just tema appi, mitte seepärast, et ta oleks olnud direktor, vaid seepärast, et tema juuresolekul rahunesid lapsed kuidagi kiiremini maha.
Ühel päeval läks kaks poissi sööklas kaklema. Toolid nihkusid, hääled tõusid, teised lapsed kogunesid ümber. See õpetaja astus nende juurde ega hakanud kohe karjuma. Ta ütles lihtsalt üsna vaikselt: „Aitab.” Midagi tema hääles pani mõlemad poisid seisma jääma. Pärast viis ta nad eraldi ruumi ja lasi kummalgi rääkida, ilma et oleks kohe süüdlast välja kuulutanud. Kui vestlus lõppes, ei jäänud õhku mitte alandus, vaid tunne, et asi sai päriselt nähtud.
Hiljem ütles üks õpilane teisele: „Tema puhul on kuidagi nii, et ei taha jamada.” See lause ei tähendanud tegelikult hirmu. See tähendas, et lapsed tundsid temas midagi, mis kandis rohkem kui reegel seinal või ähvardus päevikus. Ta ei vajanud autoriteedi näitamiseks suurt jõudemonstratsiooni, sest ta oli selle vaikselt välja teeninud. Just sellistes hetkedes on näha, et autoriteet ei sünni ainult võimust. Tõeline autoriteet sünnib siis, kui inimene ise kannab seda korda, mida ta teistelt ootab.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
7. Sügavam lugemisvõimalus
Psühholoogilises mõttes:
Autoriteet aitab vähendada sisemist hajumist. Inimesed otsivad sageli kedagi või midagi, mille najal oma taju korrastada. Kui autoriteet on terve, loob ta turvatunnet ja selgust; kui ta on vigane, võib ta tekitada alluvust ilma usalduseta.
Sotsiaalses vaates:
Iga kogukond vajab autoriteedi kandjaid, sest ilma nendeta lagunevad paljud otsused vaidluste, müra või pealiskaudse võrdsuse alla. Samas muutub kogukond haigeks siis, kui autoriteeti enam ei teenita välja, vaid ainult nõutakse.
Kasvatuslikus mõttes:
Laps õpib kiiresti vahet tegema ametliku võimu ja tegeliku autoriteedi vahel. Teda võib sundida kuuletuma, kuid tõeline mõju sünnib seal, kus täiskasvanus on korraga nii selgus, õiglus kui ka kandvus.
Filosoofilises vaates:
Autoriteet puudutab küsimust, miks mõni hääl kannab rohkem kui teine. Sügavamalt ei ole see ainult jõu küsimus, vaid suhte küsimus tõe, vastutuse ja tegeliku kogemusega.
FF-vaates:
Autoriteeti võib lugeda kui kandvuse koondumist teatud sõlme või kandjasse. C võimaldab erineva kandvuse tekkimist, A-s avaldub see konkreetses inimeses või rollis, B loeb seda kas usaldusväärse suunana või tühja vormina. Seetõttu ei ole autoriteet ainult positsioon, vaid loetav koherentsus.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
8. Funktsionaalne kokkuvõte
Autoriteet ei ole:
ainult ametinimetus,
ainult jõud,
ainult kuulsus,
ainult vali hääl,
ainult nõutud kuulekus.
Autoriteet on:
tunnustatud kandvus,
usaldusväärne mõju,
pädevuse ja vastutuse kohtumine,
võime anda suund nii, et teised tajuvad selles kaalu,
kohalolu, milles sõna ja tegu langevad piisavalt kokku.
Kõige lihtsamalt öeldes:
autoriteet on see, kelle või mille sõna kannab rohkem kui ainult tema enda hääl.