OLEMUS

Sõna “olemus” päritolu on seotud ladina keelega. See pärineb ladina sõnast “essentia,” mis tähendab “olemus” või “olemine.” Ladina sõna on tuletatud verbist “esse,” mis tähendab “olema.”

Algupäraselt kandis sõna “essentia” endas mõistet olemusest või olemasolust ning see on hiljem kandunud paljudesse Euroopa keeltesse, kujunedes sõnaks “olemus” eesti keeles.

Sõna “olemus” algmõiste seostub eksistentsi ja olemise põhiolemusega, väljendades midagi, mis on mingisugusel moel olemas või omane. Filosoofilises kontekstis võib “olemus” tähendada ka seda, mis teeb mingi asja või olendi just selleks, mis ta on.